Terviseuuringud

Terviseuuringud

Kardiopulmonoloogiline koormustest

Kuidas testi tehakse?

Vastavalt patsiendi eelistusele ja arsti soovitusele viiakse testi läbi, kas veloergomeetril või jooksulindil. Enne testi toimub mõne minuti jooksul madala koormusega soojendus. Testi ajal tõstetakse astmeliselt koormust ning test lõpetatakse kui patsient enam ei jaksa või esinevad hinnatavates näitajates muutused, mille tõttu peab arst testi katkestama. Testi läbiviimiseks ühendatakse patsiendi rindkerele EKG-elektroodid, õlavarre ümber vererõhu mansett ning näole gaasianalüsaatori mask. Testi ajal jälgitakse pidevalt südametööd, hingamisnäitajaid ning vererõhku. Keskmiselt kulub testi sooritamiseks umbes 15-20min.

Mida saame teada?

  • Kas esineb vastunäidustusi treenimisele
  • Kas esineb viiteid kopsu- või südameveresoonkonna haigusele, mis vajab lisauuringuid/ravi
  • Kui hea on koormustaluvus
  • Milline on maksimaalne hapnikutarbimise võime (VO2max)
  • Aeroobne lävi
  • Anaeroobne lävi
  • Millises pulsivahemikus erineva intensiivsusega treeningutel harjutada
  • Kui hea on koormusjärgne taastumine

 

Võrreldes tavalise koormustestiga on kardiopulmonoloogilise koormustesti peamine erinevus, et lisaks määratakse gaasianalüsaatori abil maksimaalne hapnikutarbimise võime ja aeroobne/anaeroobne lävi. Maksimaalne hapnikutarbimise võime on kestvusaladel üks peamisi näitajaid hindamaks kui hea on vastupidavus ja kui efektiivsed on olnud treeningud. Samas enne kestvusalade treeningutega alustamist näitab maksimaalne hapnikutarbimise võime eeldusi saavutamaks häid tulemusi. Anaeroobse läve määramine gaasianalüsaatori abil koos laktaadi määramisega on täpseim meetod teadmaks, millise pulsisagedusega peab erineva intensiivsusega treeningutel harjutama. Lühidalt kokku võttes saame teada, kas tohib treenida, kui head eeldused on tegelemaks kestvusaladega, millistes pulsivahemikes treenida, kui kiire on taastumine. Korduval testimisel saame lisaks eelnevale teada ka seda, kuidas on antud näitajad aja jooksul muutunud ning kas treeningud on olnud tulemuslikud.

Spirograafia

Kuidas testi tehakse?

Testi läbi viimiseks asetatakse suhu huulik, mis on ühendatud analüsaatoriga. Test hõlmab sügavat sisse-  ja välja hingamist ning võtab aega vaid mõned sekundid. Tehniliselt hea soorituse korral korratakse testi kokku kolm korda ning koheselt saab ka uuringu vastused.

Mida saame teada?

Saame teada nii kopsumahu kui ka erinevad näitajad selle kohta kui kiiresti ja millises mahus õhk hingamisteedes liigub. Tulemuste põhjal näeb, kas esineb muutusi, mis viitavad mõnele kopsuhaigusele (näiteks astma).

Põhiainevahetuse määramine

Kuidas testi tehakse ja mida saame teada?

Võrreldes muude meetoditega on hingamisgaaside määramine ainus täpne meetod selgitamaks põhiainevahetuse kiirust.Teades põhiainevahetuse kiirust on võimalik täpselt paika panna päevase saadavate kalorite hulk, olgu siis eesmärgiks kaalulangetamine või lihasmassi kasvatamine. Testile eelnevalt peab olema kolm tundi söömata ning ei tohi tarbida kohvi, energiajooke. Vältida pulssi kiirendavaid preparaate (näit. salbutamool, pseudoefedriin). Testiks pannakse suhu huulik, mis on ühendatud gaasianalüsaatoriga. Testi ajal testitav lamab 15min. Peale testi saab koheselt prinditud väljavõtte päevase põhiainevahetuse kaloraaži kohta.

Pulmonoloogiline koormustest koormusastma suhtes

Kuidas testi tehakse ja mida me saame teada?

Esmaselt tehkse spirograafia. Testi tehakse, kas veloergomeetril või jooksulindil. Eesmärgiks on saavutada pulss, mis on 80-85% maksimaalsest ning seejärel jätkatakse testi veel 6-8min. Vahetult pärast testi ning 5min, 10min, 15min ja 30min pärast testi tehakse spirograafia nägemaks, kas tekib koormusastmale viitavaid muutusi. Kokku võtab uuring umbes 45min ning kohe peale testi saab ka uuringu kokkuvõtte ja tulemused.