Artriit pöidlapõhimikul

Artriit pöidlapõhimikul

Mis see on?

Normaalses liigeses katab kõhr luude otsad ning toimib amortisaatorina, võimaldades sujuvat ja valutut liikumist. Osteoartriidi (OA või degeneratiivne artriit) korral kulub kõhr ära ning selle tulemusena puutuvad luud omavahel kokku, tekitades valu ja deformatsioone. Käeliigestest esineb osteoartriiti kõige sagedamini pöidlapõhimikul. Pöidlapõhimiku liiges, mida nimetatakse randme-kämblaliigeseks, on spetsialiseerunud sadulliiges, mille moodustavad väike randmeluu (trapetsluu) ja pöidla esimene luu (kämblaluu). Sadulliiges võimaldab pöidlal teha mitmesuguseid liigutusi, sealhulgas üles ja alla liigutamine, pöidla liigutamine üle peopesa ning haaramine (vt joonis 1).

Kes sellesse haigestuvad?

Osteoartriiti pöidlapõhimikul esineb kõige sagedamini üle 40-aastastel naistel. Haiguse täpne põhjus on teadmata, kuid sellise artriidi tekke eelsoodumusteks võivad olla geneetika, eelnevad vigastused, nagu murrud ja nihestused, ning liigeste üldine lõtvus.

Millised on sümptomid?

Kõige sagedasem sümptom on valu pöidlapõhimikul. Valu võivad süvendada tegevused, mis nõuavad haaramist, näiteks purkide avamine, uksenuppude keeramine ja kirjutamine. Kui haigus progresseerub, võib valu esineda ka puhkamisel ja öösel. Raskematel juhtudel võib tekkida liigese progressiivne kahjustumine ja paigast nihkumine; kui kämblaluu liigub sadulliigesest välja, võib pöidlapõhimikule tekkida kühm. Liigese nihkumine võib põhjustada piiratud liikuvust ja nõrkust, muutes haaramise keeruliseks (vt joonis 2). Randme-kämblaliigesest järgmine liiges võib seda kompenseerida ning seetõttu painduda veel rohkem taha (hüperekstensioon).

Kuidas diagnoositakse?

Diagnoos pannakse haigusloo ja füüsilise läbivaatuse käigus. Surve ja liigutused, nagu pööramine, tekitavad liigeses valu. Liigeses võib esineda ka hõõrdumistunnet (vt joonis 3). Diagnoosi kinnitamiseks kasutatakse röntgenit, kuigi sümptomite raskus ei ole sageli röntgenuuringu tulemustega kooskõlas.

Millised on ravivõimalused?

Kergem pöidla artriit allub enamasti mittekirurgilisele ravile. Lahasesse panemine ja kortisoonisüstid võivad aidata valu leevendada. Käeterapeut võib soovitada jäiku ja mittejäiku lahaseid, mida saab kasutada magamise või päevaste tegevuste ajal.

Raskema haigusega patsiendid või need, kellel mittekirurgiline ravi ei ole mõjunud, saavad abi kirurgilisest rekonstruktsioonist. Valu edukaks kaotamiseks või vähendamiseks on olemas hulk kirurgilisi tehnoloogiaid, sealhulgas artriitilise luu eemaldamine ja liigese rekonstruktsioon (artroplastika), liigese ühendamine, luude ümberpaigutamine ning valitud juhtudel ka artroskoopia. Konsultatsioonil kirurgiga leiate endale sobivaima võimaluse (vt joonis 4).

 

 

 


Materajali koostamisel on kasutatud American Society for Surgery of the Hand koduleheküljel olevaid materjale.